2025. aastal juhtus Eestis 314 kergliikuri (enamasti elektritõukeratta) ja 332 jalgratturi osalusel inimkannatanutega liiklusõnnetust. Kergliikuriõnnetustest 71 % olid ühesõidukiõnnetused – kukkumine või ümberpaiskumine ilma teise sõidukita (jalgratturitel 48 %). Kergliikuriõnnetustest 30 % juhtus öösel kella 22 ja 5 vahel (jalgratturitel 9 %) ja 52 % puhul oli osaline, kes turvavarustust ei kasutanud (jalgratturitel 19 %). 2021–2025 hukkus kergliikuri osalusel õnnetustes 4 ja jalgratturi osalusel õnnetustes 20 inimest.
Õnnetused aastate kaupa
Kergliikuri osalus on andmetes märgitud alates 2021. aastast. Viimane aasta on poolik.
Hooaeg: õnnetused kuude kaupa (2021–2025)
Kellaaeg (2021–2025)
Kuidas ja kus õnnetused juhtuvad (2021–2025)
Kellega õnnetus juhtus
Kus: tee osa
Õnnetuse liik
Õnnetused kaardil
2021–2026. Lilla = kergliikur, roheline = jalgrattur, punane = hukkunuga.
Omavalitsused (2021–2025)
| Omavalitsus | Maakond | Kergliikur | Jalgrattur | Hukkunud | 10 000 el. kohta aastas |
|---|---|---|---|---|---|
| Tallinn | Harju | 1 007 | 624 | 2 (2 / 0) | 7,1 |
| Tartu linn | Tartu | 144 | 175 | 5 (2 / 3) | 6,3 |
| Pärnu linn | Pärnu | 52 | 71 | 1 (0 / 1) | 4,5 |
| Narva linn | Ida-Viru | 56 | 39 | 0 | 3,7 |
| Rae vald | Harju | 33 | 45 | 0 | 5,9 |
| Kohtla-Järve linn | Ida-Viru | 32 | 33 | 0 | 4,0 |
| Harku vald | Harju | 17 | 43 | 0 | 6,3 |
| Viimsi vald | Harju | 24 | 34 | 0 | 5,0 |
| Jõhvi vald | Ida-Viru | 25 | 26 | 0 | 6,2 |
| Saue vald | Harju | 18 | 29 | 0 | 3,4 |
| Saku vald | Harju | 6 | 32 | 0 | 6,3 |
| Saaremaa vald | Saare | 16 | 20 | 0 | 2,3 |
| Rakvere linn | Lääne-Viru | 10 | 26 | 0 | 4,7 |
| Haapsalu linn | Lääne | 12 | 20 | 1 (0 / 1) | 4,9 |
| Maardu linn | Harju | 14 | 16 | 0 | 3,6 |
| Võru linn | Võru | 18 | 12 | 0 | 4,9 |
| Viljandi linn | Viljandi | 16 | 13 | 0 | 3,4 |
| Jõelähtme vald | Harju | 10 | 17 | 0 | 6,5 |
| Narva-Jõesuu linn | Ida-Viru | 7 | 17 | 0 | 11,4 |
| Lääne-Harju vald | Harju | 2 | 20 | 2 (0 / 2) | 3,2 |
| Valga vald | Valga | 6 | 14 | 0 | 2,6 |
| Keila linn | Harju | 4 | 12 | 0 | 2,9 |
| Kambja vald | Tartu | 4 | 12 | 0 | 2,2 |
| Lüganuse vald | Ida-Viru | 2 | 13 | 0 | 3,7 |
| Toila vald | Ida-Viru | 1 | 14 | 0 | 7,2 |
| Tartu vald | Tartu | 7 | 7 | 0 | 2,0 |
| Tapa vald | Lääne-Viru | 6 | 7 | 0 | 2,4 |
| Paide linn | Järva | 3 | 10 | 0 | 2,5 |
| Elva vald | Tartu | 2 | 10 | 1 (0 / 1) | 1,6 |
| Jõgeva vald | Jõgeva | 2 | 9 | 1 (0 / 1) | 1,7 |
Hukkunud: kokku ja sulgudes kergliikur / jalgrattur osalusel õnnetustes (kui osalesid mõlemad, on õnnetus mõlemas). Andmetes pole kirjas, kas hukkus näiteks rattur ise või keegi teine. Viimane veerg: õnnetused, milles osales kumbki rühm (iga õnnetus üks kord), aastas keskmiselt 10 000 elaniku kohta – õnnetused 5 aasta jooksul ÷ 5 ÷ rahvaarv × 10 000 (Statistikaamet, viimane aasta).
Reeglid lühidalt
- Alla 16-aastane jalgrattur peab kandma jalgratturikiivrit; ka kergliikuri ja pisimopeediga sõites kannavad alla 16-aastased kiivrit.
- Jalgrattaga võib sõiduteel iseseisvalt sõita alates 10. eluaastast, kui on läbitud jalgratturi koolitus ja eksam (10–15-aastasel peab olema jalgratturi juhiluba).
- Kui on olemas jalgrattatee või -rada, tuleb sõita seal. Jalakäijaga jagatud teel on jalakäijal alati eesõigus.
- Pimedas või halva nähtavusega peab jalgrattal olema ees valge ja taga punane tuli. Kergliikuriga joobes sõitmine on keelatud.
Allikas: Tallinna Liikuvusamet, liiklusseadus.
Andmed: Transpordiamet, inimkannatanutega liiklusõnnetused. Kergliikur on peamiselt elektritõukeratas (ka tasakaaluliikur, rula jms); kergliikuri osalus on märgitud alates 2021. aastast. Hukkunute ja vigastatute arv on kogu õnnetuse kohta, mitte ainult kergliikuri või ratturi kohta. „Turvavarustuseta” tähendab, et õnnetuses oli osaline, kes ei kasutanud turvavarustust (nt kiivrit) – andmetes ei ole märgitud, kes.
Andmed seisuga 30.09.2026